14.

Kohila, 09, talv

Kristalne puutumatus. Oks joonistab oma lugu. Päike paitab tühja kasvuhoonet, siin ei valmi ei tomateid, kurke ega esimesi kevadisi porgandeid. Aga talvekülmal on hea porgandit nosida, keldrikülmas veel mõned jäänud.

Iseenda muutmatus. Sa võid käia mööda võõraid aiamaid, eest ja tagant piiluda jääga kaetud külmahooneid. Miski Su jaoks muutub, miski üldse mitte. Üksteisele jutustate lugusid. Suust aurub juttu, hoiad enda kaks kätt kinnastes koos.